Blog

SiSi infonurk: vedeliku tarbimine treeningu ajal

SiSi infonurk: vedeliku tarbimine treeningu ajal

Pea iga treenija üheks niinimetatud treeningvahendiks on joogipudel. Täpsemalt, pudelis loksuv jook – on selleks siis vesi või midagi tummisemat. Science in Sport (SiS) trennijookide ja –söökide maaletooja esindaja Kristo Reinsalu räägib lähemalt, miks on vedeliku tarbimine treenijale oluline, ka rühmatreeningu külastajale. Keskendume täna sellele, kuidas mõjub organismile lihtsalt vee joomine ja vedelikupuudusesse jäämine. 

Treenides võime kaotada sõltuvalt intensiivsusest 0,5-2 liitrit vedelikku tunnis. Teadlikum sportija on kindlasti kuulnud, et 2%-line vedelikukaotuse kehakaalust võib vähendada kehalist töövõimet kuni 20%. Mõni tippmaratoonar on kaotanud jooksu ajal vedelikku koguni niipalju, et see moodustab üle 10% kehakaalust. Lihtsureliku jaoks tähendaks see juba eluohtlikku seisundit.

sis_971Kuidas ennustada vedelikukaotust niimoodi, et vastuse leiaks nii naisterahvas, kes kaalub 50 kg kui ka meesterahvas, kes kaalub 80 kg?

Tegelikult võib olla vedelikukaotus erinev isegi täpselt samapalju kaaluvate inimeste puhul. Suuresti tuleneb see ainevahetuse kiirusest. Üks inimene higistab oluliselt rohkem kui teine. Kõige parem viis vedelikukaotust ennustada on oma kehakaalu monitooring. Tuleks astuda kaalule enne füüsilist pingutust, liita juurde tarbitud vedeliku hulk ning lahutada saadud summast enda kehakaalu pärast pingutust. Meie kaal langeb pingutuse ajal valdavalt vedeliku arvelt. Seega kui teame kaotatud kaalu näiteks poole tunnise jooksu järel, siis teame ka vedelikukulu ja võime ligikaudu oletada vedelikukadu näiteks maratonidistantsil sama tempo juures. Kindlasti mängib vedelikukaotuse teema juures olulist rolli õhutemperatuur- ja niiskus.

Kas kehalise koormuse ja vedelikukaotuse vahel on mingi seos?

Võttes pulsisagedust kui ühte treeningu intensiivsust kajastavat näitajat, siis mida kõrgema protsendi juures maksimumist me treenime, siis seda suurema pingutusega on tegemist ja seda suurem on ka vedelikukaotus. Intensiivsema treeninguga suureneb meie keha süvatemperatuur ja keha jahutamiseks intensiivistub higistamine, mis omakorda kutsub esile vedelikukaotuse. Juhul kui me vedelikuvarusid ei taasta, “kuumeneb” meie organism üle ja organismi funktsioonid aeglustuvad, mis kokkuvõttes põhjustabki töövõime languse.

Miks paljas vesi treeningu ajal pole alati parim jook?

Kes on koolis bioloogia tunnis õpetajat kuulanud, siis meie organismist 60-65% moodustab vesi. Natuke vähem inimesi teab seda, et meie kehas ei ringle kraanivesi. Seetõttu pole imestada, et juues suurtes kogustes tavalist vett, võib see jääda lihtsalt makku loksuma. Sellega seoses tasub meelde jätta kasulik nipp: vette lisatud mineraalained parandavad vedeliku omastamist isegi kuni 2 korda. Kõige rohkem kaotame higistamisel soola (kui vaatad mistahes joogi pakendit, siis otsi sõna “naatrium”). Palju vähem läheb vedelikukaotusega kaotsi magneesiumi ja kaltsiumi. Ometi on ka neid aineid sportijale väga vaja, sest ilma üheta ei toimu lihaste pingutus- ja ilma teiseta lihaste lõdvestusfaas piisavalt tõhusalt. Science in Sport mineraalitabletid GO Hydro ja Immune aitavad tavalist vett rikastada eelnimetatud oluliste ainetega – magneesium, sool, kaltsium.

Kas suvel randa vesi või mineraalvesi?hydro-swimming-pool-olivia-frederici

Pea meeles, et “seestpoolt” niisutatud nahk on ka rohkem UV-kiirguse suhtes vastupanuvõimeline. Lisaks eelmises punktis mainitule, ei taju me palja vee joomisel seda, millal oleme joonud piisavas koguses. Mineraalidega joogi puhul annab organism märku, kui vedelikuvarud on täiendatud. Mida kriitilisem on vedeliku omastamine, seda olulisem on juua vedelikku, mida meie organism omastab rohkem. GO Hydro mineraalitabletid sobivad ka suvisel ajal randa, matkale ning rattasõidule kaasa võtta.

Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.